Search graduate:

Merike Liiva

  • Disainiteaduskond
  • Tööstus- ja digitootedisain
  • BA
  • Patsiendi lähedase toetamine Põhja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskuses
  • Tutor: Maarja Mõtus

Patsiendi ootamatu vastuvõtt intensiivravi osakonda võib olla lähedaste jaoks väga ootamatu, hirmu tekitav ja raske situatsioon, sest nad on sattunud nende jaoks uude ning võõrasse intensiivravi keskkonda. 

Bakalaureusetöö eesmärk on pakkuda välja lahendus, mille abil lähedased saavad neile vajalikku tuge ja abi. Diplomitöös uurin Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku intensiivravi keskuse patsientide lähedaste vajadusi, nende teekonda Regionaalhaiglas ja kuidas neile vajalikku tuge pakkuda.

Diplomitöö meetodite valikul lähtusin 4-etapilisest disainiprotsessist ja inimkeskse disaini lähenemisest. Bakalaureusetöö raames soovisin leida lahendust, kuidas toetada patsientide lähedasi vaimselt raskes olukorras, kus nad näevad ootamatult oma lähedast intensiivravis. 

Diplomitööd alustasin kirjandust uurides, millised on lähedaste vajadused ning kuidas neile tuge pakkuda. Kirjanduse analüüsi käigus ning intervjuusid läbi viies selgus, et lähedastel on viis peamist vajadust:
– informatsioonivajadus
– patsiendi lähedal olemise vajadus
– kindlustunde vajadus
– toetuse vajadus
– sobiva keskkonna vajadus


Intervjueeritud lähedased kui ka personal tõi välja, et infoedastus võiks olla intensiivravi osakonnas parem, eriti teabe liikumine patsiendi jõudmisest intensiivravisse. Kirjandust lugedes selgus, et kõige olulisemad lähedaste vajadused on informatsiooni ning lähedal olemise vajadus. Lähedased soovivad informatsiooni diagnoosi, prognoosi, uuringute, analüüside, külastamisvõimaluste kohta ja seda järjepidevalt. Lähedaste hirmu ja stressi leevendamiseks peab personal hakkama informatsiooni kiiresti ja järjepidevalt jagama juba esimeste intensiivravisse jõudmise tundide jooksul.

Bakalaureusetöö piiratud mahu tõttu oli mul võimalik tegeleda vaid ühe arengukohaga. Töö fookuseks valisin informatsiooni edastuse, sest see on patsientide lähedaste kõige esmane vajadus. Informatsiooni puudus kogu intensiivravi teekonna vältel (patsiendi sinna sattumisest, diagnoosimisest, ravi kulgemisest, patsiendi toetamisest kuni taastusravini) kutsub esile lähedastes stressi ja segadust, mis takistab neil toetada patsienti ning selle läbi pidurdab patsiendi tervenemist ning taastumist.

Lahendusena pakkusin välja lähedase digitaalse personali suhtluskava ja ankeedi lähedasele, mille abil saavad lähedased tuge kogu teekonna vältel. 

Digitaalne suhtluskava on toetav tööriist personalile pidevalt muutuvas intensiivravi keskkonnas. See aitab personalil pidada järge lähedastest ning millest on nendega varasemalt räägitud. Eriti oluline on see intensiivravi töökorra tõttu, kus patsiendi eest vastutavad õed pidevalt muutuvad ja informatsiooni .
Struktureeritud lähenemisviisi abil pakub intensiivravi personal lähedastele informatsiooni, tuge ja tekitab kindlustunnet, et personal on kursis patsiendi ning nende perekonnaga. Suhtluskava eesmärk on tugevdada lähedaste toimetulekut, patsiendi seisundi ohjamist ning personali ja lähedaste vahelist koostööd läbi aktiivse kommunikatsiooni alates patsiendi vastuvõtust kuni intensiivravist lahkumise perioodini. Lahenduse abil saavad intensiivravi töötajad jagada ühtset ning järjepidevat informatsiooni kogu teekonna vältel nii patsiendi seisundi, intensiivravi osakonna kui ka anda soovitusi lähedastele olukorraga toimetulekuks.

Digitaalne ankeedi eesmärk on muuta personali ning lähedase vaheline suhtlus mugavamaks, andes ülevaate lähedase vajadustest. Ankeet aitab tekitada lähedastes kindlustunnet, et patsiendi juurde ei pääse võõrad inimesed ning personalil on ülevaade külastajatest. Lisaks aitab ankeet introvertsetel inimestel küsida diskreetselt abi ning infot. Teisalt saab ankeedi kaudu anda personalile märku kui lähedane soovib olla omaette.

Ma leian, et Regionaalhaiglas hoolitsetakse patsientide eest suurepäraselt ning tugisüsteemi väljatöötamine aitaks minu silmis pakkuda samaväärset teenust ka patsientide lähedastele.

Bakalaureusetööst tulid välja mitmed arengukohad, millega on oluline tegeleda.

Minu bakalaureusetöö eesmärk polnud näidata näpuga meie tervishoiusüsteemile, vaid tuua välja, et see on koht, kus meie disaineritena saaksime pakkuda abikätt eesti tervishoiusüsteemile, lasta tervishoiu töötajatel jätkata suurepärase patsientide eest hoolitsemisega.