Anett Anton

• Tööstused Torupilli asumis aastatel 1920–1940. Ajaloolise kihistuse säilimine ja väärtustamine
• Juhendaja: PhD Riin Alatalu

Industrialiseerimine tõi maailmas ja Eestis uue ajajärgu, mis muutis inimeste senist elukorraldust silmapaistvalt. Eestisse jõudis uus ajajärk 1870. aastatel koos Balti raudtee valmimisega, mis ühendas Eesti Peterburiga. Kaubavahetuse tihenemine kogu tsaaririigi ulatuses tõstis nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele, mis tõstis rahva elatustaset ja tekitas omakorda nõudluse tarbekaupade, materjalide ja masinate järele, et hõlbustada tootmist ja parandada elujärge. 

Tallinnast sai oluline tööstuslinn Esimese maailmasõja eel, mil alustati ettevalmistustega sõjaks. Tööd alustasid siis kolm suurt sõjalaevatehast ja mitmed väiksemad ettevõtted, mis tegelesid laevade sisustamisega. Tootmise mahtude kasvamisega suurenes ka tööliste arv ja kasvas rahvastiku hulk linnas. Mitmed suurettevõtted rajasid elamispindade ja infrastruktuuri puudulikkuse tõttu ka olmeehitisi – saeveskeid, elektrijaamu, leivatehaseid, tööliste elamuid jms. See tähendas asutustiheduse tõusu ja uute, vabrikute ja tehaste läheduses asuvate elamurajoonide tekkimist. Uued tekkinud eeslinnad jäid hoolimata majanduse tõusudest, mõõnadest, riigikorra ja majanduspoliitika vahetumisest tihedalt eri suuruses ja valdkondades tegutsevate tööstustega seotuks. 

Töös käsitleti ühe selliselt kujunenud ajaloolise eeslinna Torupilli kujunemislugu ja aastatel 1920–1940 seal tegutsenud tööstusettevõtete pärandi väärtustamist, mis seni suurtööstuste kõrval tähelepanuta on jäänud. Sellele eelnes asumis antud perioodil tegutsenud tööstuste andmete kogumine, mis koondatuna annab ülevaate ettevõtete tegevusvaldkondadest, tegevusajast, aadressidest ning mis võimaldab teha järeldusi ja tulevikus täpsustavaid uurimusi ettevõtete suuruse ja täpse paiknemise kohta kinnistutel. Koostatud tabel on Tallinna asumite seas teadaolevalt ainus nii põhjalik aadressipõhine ülevaatlikult tööstuspärandit käsitlev uurimus. 

Asumis tegutsenud tööstusettevõtetest kogutud andmete põhjal analüüsiti selle ainelise pärandi ajaloolist paiknemist ja tänapäevast säilivust ning selle tulevikuperspektiivi lähtudes hetkel kehtivast Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramise teemaplaneeringust ja muinsuskaitseseadusest. 

Analüüsi tulemusena selgus, et tööstusliku ajalooga pärandobjektide hulk asumis on ajas märgatavalt vähenenud, kuid ajalooliselt on neil olnud suur roll linnapildi kujundamisel. Tööstuspärandi kadumine tänapäevasest linnaruumist võib olla tingitud varasemalt puudunud andmekogumist ja ühiskondliku teadlikkuse puudumisest antud väärtuste osas. Loodetavasti täidab käesolev töö aga vähemalt ühe neist lünkadest ja on abiks ka tulevikus tööstuspärandi kaitsel.