Danai Asteriadi

• Inimeste aitamine leinaprotsessis
• Juhendaja: Riina Raudne

Oma lõputööga soovisin uurida võimalusi, kuidas aidata inimesi leinaprotsessis. Uurimuse käigus kitsendasin teemat perekonnasisesele suhtlusele ja surmaga lõppeva haiguse tagajärjel lahkunu leinamisele. Täpsemalt keskendusin pere ja patsiendi suhtlusele elu lõpus ning uurisin võimalusi, kuidas järelejäänud aega kasutada nii, et see võimaldaks leinaprotsessi hõlbustada.

Surmava haiguse korral on lähedastel võimalus lahkujale väljendada armastust, tunnustust, kahetsust ja muud, mida soovitakse kalli inimesega jagada, et tekitada lähedustunnet. Kuid ühiskonnana kipume siiski surma, haiguse ja leina teemadel rääkimist vältima. Seega, kui saabub aeg, mil lähedasel diagnoositakse surmav haigus, ei tea inimesed sageli, kuidas selle teadmisega toime tulla, ega kuidas kalli inimesega suhelda viisil, mis oleks mõlemale tähenduslik. Lisaks, tihti tuntakse kahetsust, et leina-eelsel ajal jäeti kasutamata võimalus olulisi mõtteid ning emotsioone väljendada.

Minu lahendus julgustab inimesi elu lõpus teostama tegevusi, et avastada ja kasutada koos veedetavat aega viisil, mis võimaldaks hiljem leinaprotsessi rahu ja leppimist tuua. Lisaks annab lahendus lähtepunkti ja struktuuri mälestuste jagamiseks, muutes need samaaegselt käegakatsutavaks ja visuaalseks kogumiks, mida pärast lähedase surma mälestusena alles hoida.

Lõppkokkuvõttes peavad pereliikmed pärast lähedase surma edasi elama ja seda tehes meenuvad viimased vestlused ja kohtumised eluperioodi viimastel kuudel, kui mitte aastatel. Seetõttu on kõige suurem ja püsivam mõju kokkupuutel lähedastega just elu lõpus.