Otsi lõpetajat:

Eliise Vasur

  • Disainiteaduskond
  • Tööstus- ja digitootedisain
  • BA
  • "Kodutunde loomine uues keskkonnas rahvusvaheliste tudengite näitel"
  • Juhendaja: Heikki Zoova
  • Lehtmaterjal
  • Vajadustele kohaldatav

Globaliseerumine on muutnud maailma palju avatumaks ja inimesed liiguvad aina pikemaid  distantse. Kuidas inimesed aga hakkavad tundma end uues keskkonnas koduselt? 

Eesti kultuuriruumis mõistame kodu kui püsivat elupaika sisustuse ja muu varaga, sageli kaasa arvatud seal elavad omaksed, kus on ka võimalus puhkamiseks ja vabalt olemiseks. Intervjuud kinnitasid sarnaselt, et inimeste jaoks ei ole kodu vaid katusevari, vaid midagi palju enamat.

Intervjuude läbi viimisel selgusid järgmised viisid, kuidas inimesed end uues keskkonnas kodusemalt tunnevad. Mõni kandis kaasas endaga lähedase kingitud talismani, mõni tundis end kodus kaisulooma kaisutades, mõni pidas oluliseks läbi vaadata pildialbumeid, mõnel oli vaid head voodit vaja. Osadel oli oluline oma rutiini jätkata, näiteks nagu potitaimede eest hoolitsemine või õmblemine, või meelelahutus, nagu kriminullid ja televiisori vaatamine.

Intervjuude läbi tegin kaardistuse, kus inimesed ennast ei tunne kodus. Nendeks kohtadeks olid: haiglad, välismaal õppides ja töötades, tööl, hotellides, koolis, sõprade juures, kolides uude kohta. Oma sihtrühmaks valisin välismaal õppijad ehk rahvusvahelised tudengid ning tegin uued intervjuud valitud sihtgrupiga.

Rahvusvaheliste tudengite intervjueerimisel seadsin eesmärgiks teada saada, kuidas ja millega rahvusvahelised tudengid kodustavad oma ruumi vastavalt vajadustele ja piirangutele.

Kolmeks probleemkohaks on rahvusvahelistel tudengitel sisse seadmisel uude koju on järgmised:

Organiseerimise võimalus on vähene.

Kui kolitakse sisse, siis pakitakse lahti oma asjad ja leitakse igale esemele oma koht, vajadusel liigutatakse mööblit veel. Mainiti, et vähe on võimalust laua pealseid esemeid organiseerida. Paigutamise ja liigutamisega territorialiseeritakse oma uus ruum.

Ruum on piirav ja privaatsusest jääb puudu.

Kõik tudengid hindasid oma elukoha juures privaatsust. Kodu on koht, kus on võimalus aeg maha võtta ja omas mullis olla. Privaatsust lõid kardinad või kardinatest loodud eraldatud ruum olemiseks. Kuigi oma ruum pakkus privaatsust, siis üle aja tunti sama ruumi piiratust pidevast olemisest.

Tühjad seinad on häirivad, mida piirangud takistavad lahendamast.

Kõige häirivamaks peeti valgeid seinu, mida kaeti kollektsioneeritud esemetega, luues ise joonistusi või fotodega. Kes esmakordselt olid omaette elamas, kartsid isikupärastades oma ruumi liiga hoogsalt jääda ilma deposiidist. Vahel jäi loovatest ideedest puudus, kuidas luua oma minapildile meeldiv ruum.


Kuidas võiksime luua kodutunnet uues keskkonnas rahvusvahelistele tudengitele?

Lõplikuks lahenduseks on vabavaralised joonised (vt jooniseid 1 ja 2), mille abil on võimalik rahvusvahelisel tudengil kättesaadavast lehtmaterjalist, nagu papp, ise valmistada omale ruumi jagamiseks ja privaatsuse vajadusel sirm ning isikupärastamiseks lauale tahvel.

Joonis 1.
Joonis 2.

Lahenduse juures pidin arvestama mitmete piirangutega. Sihtkohta jõudmine ning lahkumine seab pagasilised piirangud. Lahendus ei tohiks tekitada stressi pakkimisel, kui on aeg tagasi pöörduda. Samuti pidin arvestama, et lahendus peab olema tasku- ja jõukohane tudengitele.

Prototüüpidedega lavastus.

Rahvusvahelistele tudengitele saadetakse email või antakse infoleht, kus peale veel muu vajaliku info, on veebilink joonisteni. Tudeng tutvub joonistega ning leiab, et soovib lahendust kasutada. Juhuslikult ta teab, kus jagatakse kasutatud pappkarpe või siis kasutab interneti ja/või tutvuste abi, et leida vajalik materjal ning ka vastavad töövahendid. See etapp aitab tunda end seotuna uue ühiskonnaga. Tudeng jõuab materjalide ja töövahenditega koju ning hakkab valmistama juhendi abil omale sirmi ja tahvlit. Jooniste lihtsuse tõttu on protsess nauditav ja mille läbi tunneb tudeng end oma kodus palju kodusemalt. Isetehtud asjad kuuluvad kindlalt iseendale ja neil puuduva piirangud. Oma õpingute jooksul kumuleerub esemete peale tudengi mälestused, kogutud pildid ja nipsasjad organiseeritult. Nende esemete kureerimine tahvlile ja sirmile annab tudengile võimaluse territorialiseerida oma ruum lisaks isikupärastamisele ja privaatsuse pakkumise. Pärast õpinguid võib nii tahvli kui ka sirmi visata sorteeritud prügi hulka või ka siis edasi kinkida.

Kodutunne on seal, kus sa seda lood – isegi siis, kui võimalused on piiratud, on võimalik tekitada õdus paigake iseendale lihtsate vahenditega.