Otsi lõpetajat:

Ivo Visak

  • Kunstikultuuri teaduskond
  • Kunstiõpetaja
  • MA
  • Koosdisainimisega toetatud õppiva organisatsiooni loomine ühe gümnaasiumi näitel
  • Juhendaja: MA Merike Rehepapp
  • Magistritöö

Käesoleva magistritöö eesmärk oli leida meetodeid, tehnikaid ja tööriistu õpetajatevahelise koostöö käivitamiseks ja arendamiseks loodavas gümnaasiumis, võttes fookusesse Merike Rehepapi loodud koostöömudeli tööriista. Uurimisküsimusi oli kaks, millest esimene küsis, kuidas koostöömudel toetab õppiva organisatsiooni loomist uues gümnaasiumis, ning teine küsis, kuidas võiks koostöömudelit rakendada professionaalses õpikogukonnas.
Disaini olemuse ning meetoditega tutvutakse ka Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ühisel Kunstiõpetaja magistriõppekaval, kus on süvendatud aineõpingute üheks eesmärgiks seatud teadmised kaasaegsest disainiõpetusest. Antud magistritöö on üks näide kaasaegsete disainimeetodite kasutamisest haridusvaldkonnas.
Magistritöö autor oli tööd koostades kolmes rollis: loodava gümnaasiumi koolijuht, kus koostöömudelit rakendatakse, kunstiõpetaja eriala magistrant ning alates 2020. aasta kevadest koostöömudeli arendusse panustaja, kaardistades enam koostöömudeli teoreetilisi lähtekohti. Teooriad ja lähenemised, millele magistritöö toetub, on õppiv organisatsioon (Senge, 1990), professionaalne õpikogukond (Hord, 1997), isemääramisteooria (R. Ryan & Deci, 2000), kompetentsimudel (Howell, 1982) ja koosdisainimine (participatory design ja co-design).

Uuringus kasutati koostöömudeli läbitegemise käigus osalusvaatlust ning hiljem viidi läbi kolme osalejaga, kes on loodava gümnaasiumi algatusmeeskonna liikmed, poolstruktureeritud intervjuud, andes võimaluse koguda täiendavat tagasisidet koostöömudeli kasutamise kohta ning esitada mõtteid, kuidas koostöömudelit saaks potentsiaalselt rakendada professionaalses õpikogukonnas. Uurimistulemusi kõrvutati teoreetilise osas välja toodud lähenemistega.
Osalusvaatlusest ning intervjuudest tuleneva põhjal saab järeldada, et koostöömudeli läbi töötamine aitab kaardistada meeskonna erinevate liikmete motivatsiooni, kompetentsid ja nõrkused, mis omakorda annab selgema pildi, millistes punktides on meeskonna ühisosa ning ühised õpivajadused – seda nii õppiva organisatsiooni loomise kontekstis kui ka potentsiaalse võimalusena professionaalse õpikogukonna töögruppides. Esitatakse uusi mõtteid ja küsimusi, mis jääksid muidu esitamata, ning tuntakse ennast enam seotuna koolielu erinevate küsimustega, mida isiklikult põhitööna igapäevaselt ei lahenda. Koostöömudel toetab õppivat organisatsiooni läbi selle, et see algatab uusi mõttevahetusi, luues osalejatele ühtsemat arusaama üksteisest (ja üksteise vajadustest) ning koostöömudeli toel õpitakse liikmete tagasisidest enda soove paremini defineerima kõigile arusaadaval viisil. Intervjuudes nähti ühe suurima võimalusena koostöömudeli rakendamist professionaalsetes õpikogukondades lõimingu toetamisel.

Merike Rehepapi koostöömudel.

Koostöömudelil on lai rakendumisvõimalus koolikeskkonnas laiemalt, olles potentsiaalseks isiklike tunnete ning motivatsioonide sõnastamise abivahendiks kunstitunnis või klassijuhataja tööriistaks õpilastega arenguvestluste läbiviimisel.

Uuringu piiranguks on juhtumi unikaalsus, mis on tugevalt gümnaasiumi algatusmeeskonna nägu, milles esinev avatus ei pruugi olla seotud koostöömudeli olemuse või töötoa juhi asjatundmusega. Koostöömudel vajab, antud magistritöö autori silmis, täiendavat uuringut hariduspsühholoogi poolt, võttes enam arvesse kollektiivselt töökeskkonnas enda motivatsiooni kaardistamise võimalused ja riskid.