Otsi lõpetajat:

Jaspar Jõhvik

  • Kunstikultuuri teaduskond
  • Muinsuskaitse ja konserveerimine
  • BA
  • 20. sajandi alguse Eesti kiirpildikaamera konserveerimine
  • Juhendaja: MA, Tiina Sakermaa, BA Tanel Verk
  • Objekti mõõtmed: 375 x 215 x 305 mm

Kiirfotograafia jõudis Eestisse alates 20. sajandist ning kujunes eestlaste hulgas väga populaarseks. Eripära seisnes selles, et tellija sai foto kohe kätte ning selleks ei kulunud rohkem kui viis minutit. Kaamerakasti sisse oli ehitatud minifotolabor. Ilmutusprotsess käis kohapeal, ilma vahepesuta: ilmutamine ja kinnistamine toimus väikestes vannides, mis asusid kaamerakasti sees. Kiirpiltnike võis selliste aparaatidega leida pea kõikjalt: laatadelt, näitustelt, tänavailt jne. Rahvasuus nimetati neid “mustakastimeesteks”.

Aparaat enne konserveerimist. (vaade 1)
Aparaat enne konserveerimist. (vaade 2)

Konserveeritav kiirpildikaamera on leitud Tartust, aadressilt Ludvig Puusepa tn 19. Aparaadi omanik on teadmata. Tegemist on haruldase insener-tehnilise töömehanismiga. Lisaks kaamerale ja pimikule on siin juurde ehitatud suurendusaparaat. Selline lahendus on analoogidega võrreldes ainulaadne. Klaasnegatiivilt tehti kvaliteetne fotosuurendus fotopaberile.

Objekt on seisnud pikalt kehvades tingimustes (kuurileid).

Puidukahjustused.
Korrosioon metallist osadel.

Aparaadi sisemusest leiti 11 säilinud klaasplaati, mida kasutati klaasnegatiividena.

Säilinud klaasplaadid.

Konserveerimistööde erinevates etappides prooviti jälgida tagasipööratavuse printsiipi ning kasutada meetodeid, mis oleksid võimalikult vähe sekkuvad. Konserveerimistööde eesmärgiks seati kiirpildiaparaadi võimalikult pikaajalise säilivuse tagamine, esteetiliselt ühtlasema väljanägemise saavutamine ning selle eksponeeritavuse tagamine.

Aparaat pärast konserveerimist. (vaade 1)
Aparaat pärast konserveerimist. (vaade 2)