Jekaterina Suharenko

• Vestlused Veega: Elukeskse Disaini Kogemine
• Juhendaja: Nesli Hazal Akbulut
• digitaalne
• lõputu

Oma magistriõpingute käigus puutusin kokku elukeskse disaini liikumisega (Scullion and Thackara, 2018). Selle eesmärgiks on disainida kogu elu, mitte ainult inimelu. Elukeskse disaini liikumine kõnetas mind kahel põhjusel. Esiteks huvitab mind inimeste mõtteviisi muutus ning selle üleminek “minu” ja “meie” vahel. Teiseks soovisin olla rohkem ühenduses loodusega ning seda mõista.

Umbes aasta tagasi sattusin lugema Uus-Meremaal asuvast Whanganui jõest, millele omistati inimesega samaväärsed juriidilised õigused (Magallanes, 2018). Kohalik Maori hõim võitles pea 140 aastat selle eest, et jõgi nende esivanemaks tunnustataks. Terve kogukond seisis selle eest, et jõge peetaks elusolendiks, kellel oleks õigus arendada, mitte ressursiks, mida inimesed saavad omada ja manageerida. Juriidiliste õiguste tõttu võib mis tahes ohtu jõele, mõista kui ohtu hõimule. Mind innustas selle põlisrahva ning nende kogukonna tahe seista oma keskkonna eest. Nad näevad jõge oma elu kõige olulisema elemendina ning selline sügav vastastikuse sõltuvuse tunne kannab nende vaimu, identiteeti algupära ning mälestusi. See pani mind mõtlema, kui palju on muutunud inimeste mõistmine ja suhtumine teistesse elusolenditesse kogu nende elu jooksul. Näiteks kõige esimene tekkinud religioon oli animism, mis pärines sõnast anima (Ladina keeles), mis tähendab hinge või vaimu (McIntosh, 2019). See põhineb taimedele, loomadele, muudele elusolenditele, eluta objektidele või loodusnähtustele hinge omistamisele, viidates sellele, et loodus oli inimeste elus tol ajal hädavajalik.

Tänaseks, 2021 aastaks, on meil palju muid religioone, mis pärinevad animismi aegadest (ReligionForBreakfast, 2020). Inimeste elukvaliteedi kasvades on seos ning vastastikune sõltuvus loodusliku keskkonnaga nõrgenenud (Goeckeritz, 2020). Selle tulemusena on tekkinud väärarusaam, et loodus on inimeste suhtes pime ning kurt (Gilbert, 2016). Seetõttu otsustasin keskenduda vee- ja elukeskse disaini visiooni arendamisele.

Antud tööga üritan pakkuda disaineritele nägemuse elukesksest disainist vee olemuse mõistmise kaudu. Me peame kohandama oma elustiili ja mõtteviisi vastavalt iga elusolendi vajadustele, et säilitada kõigi jaoks kasulikud elutingimused. Elukeskne disaini terviklik lähenemine võimaldab mõista seoseid üksteisest sõltuvate tehnoloogiliste ning elavate süsteemide vahel. Minu peamine eesmärk on luua äratuskell disaineritele, kes kaasaksid osapooli väljaspoolt inimesekeskset filosoofiat ning laiendaksid visaiooni universaalsuse suunal.