Kateriin Ambrozevits

• Puitpinna puhastamine kuivjääpritsi meetodil
• Juhendaja: PhD Maris Mändel, PhD Urve Kallavus (TTÜ)

Ajaloolise hoone puhastamisel olmemustusest või viimistlusest tuleb valida meetod, mis ei kahjusta säilitusväärtusega materjali. Selleks peab ennekõike aru saama, mis omadused on puhastataval pinnal ja eemaldada soovitaval ainel (haprus, niiskusimavus, kihtide nakke tugevus, keemiline stabiilsus jm). Vahel on selle kõige tuvastamiseks vaja teha analüüse ja uuringuid.

Seejärel saab valida sobivaima meetodi – suruõhk, vesi, mehaaniline kraapimine, värvieemaldi, abrasiiv, laser. Igal neist on plusse ja miinuseid, mistõttu valiku laiendamine on teretulnud. Kuivjääpritsi on seni peamiselt kasutatud metallide puhastamiseks autoremondil, trükikodades või toidutööstuses, kuid seadmed võimaldavad suurt reguleerimisvahemikku ning eemaldada saab isegi tahma paberilt.

Kuna kuiva jää osake aurustub aluspinnaga kokkupuutel, siis ei ole see abrasiivne, märg, mürgine ega ladestu materjali pooridesse, vähendades nii järelkoristuse kulusid kui ka ohtu puhastatavale materjalile, keskkonnale ja seadmeoperaatorile. Puhastuskatsed kinnitasid, et pehmema aluspinna, nagu ka puit, korral tuleb kasutada võimalikult peent jääfraktsiooni ja madalat rõhku, isegi arvestades, et erinevad puiduliigid on erineva tugevusega. Mikroskoobi abil selgus, et materjali säästmiseks on tähtis õige töömetoodika.

Delikaatse aluspinna puhastamiseks väljatöötatud lahendust Eestis veel saadaval ei ole. Siiski saab selle uurimuse tulemusena tõdeda, et meetodil on arvestatav potentsiaal leida pärandobjektide restaureerimisel rakendamist ning isegi tugevate pindade puhastamiseks mõeldud vahenditega saab teatud tingimustel puhastada ka puitu.