Kristina Jõekalda

• Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil“
• Juhendaja: Prof. Krista Kodres (EKA), Prof. Ulrike Plath (TLÜ)
• Artikliväitekiri, ilmunud raamatuna sarjas Dissertationes Academiae Artium Estoniae 30

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala vanema arhitektuuri mõtestamisloost 18. sajandi lõpust II maailmasõjani – protsessist, mille käigus mälestusmärkidest vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud. Samas tungib analüüs saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. Töö on transdistsiplinaarne ja rahvuste ülene ning näitab, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni. Tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes analüüsib üldkäsitlusi, laia levikuga ideoloogilisi tekste, käsitledes visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest. TÄISTEKST