Maret Ringmäe

• Füüsilisest isikust eestkostjate parem sidumine AS Hoolekandeteenused poolt pakutava teenusega
• Juhendaja: Riina Raudne, PhD ja Reet Asmer

Ajad, kus erivajadusega (füüsilise-, vaimupuudega või vaimse tervise häiretega) inimesi hoiti ühiskonnast eemal, on muutumas ning juba ka muutunud. Suured erihooldekodud, mis reeglina asusid keskustest ja inimestest kaugel, on minevik. Uueks suunaks on väikesed perekodud kogukonna keskel. Erivajadusega inimesi õpetatakse ise oma eluga toime tulema, otsitakse neile tööturul rakendust ning liidetakse samm-sammult ümbritseva kogukonnaga. Eesmärk on erivajadusega inimesele pakkuda täisväärtuslikku elu.

Erivajadusega inimesed ei suuda alati aga ise kõikide elu keerukustega hakkama saada ning nende õiguste eestseisjaks on kohus määranud eestkostja, kes reeglina on lähisugulane või hoopis kohalik omavalitsus.

Oma töös uurisin lähisugulastest eestkostjate seotust erihoolekande teenusega AS Hoolekandeteenused näitel.

Täpsemal uurisin, mis tunde AS Hoolekandeteenused poolt pakutav teenus neil jätab ning eestkostet üldiselt.

AS Hoolekandeteenused pakub asenduskodu-, igapäevaelu toetamis- ja erihoolekande teenust erivajadusega inimestele.

Uurimistöö käigus selgus, et üheks probleemiks on kommunikatsioon AS Hoolekandeteenused töötajate ja eestkostjate vahel. Eestkostjad tunnetavad suhtlust väga formaalsena, kus puudub isiklik side ning et vahel nad ei tea isegi töötajate nimesid, mis tekitab eestkostajates ebamugavustunnet.

Minu lahendus pakub AS Hoolekandeteenustele tööriista ehk eestkostja sisseelamise programmi, mis aitab teenusele tulevale eestkostjale luua paremat sidet töötajatega ja pakutava teenusega.

Samuti pakun välja võimalikud järgmised sammud, kuidas eestkostjaid hoida ja liita oma lähedase, kes on AS Hoolekandeteenused teenusel, igapäeva tegevustega.