Alexander Vassiljev

• Vaglafarmi kontseptsioon jaekaubanduse biojäätmete töötlemiseks
• Juhendaja: Heikki Zoova
• Tööstusdisain

Eestis tekib iga aasta 12 000 tonni müümata toidukaupa, mis on sama palju kui 5 olumpiabasseini täita biojäätmetega ääreni täis.

Võtsin enda teemaks jaekaubandustes tekkivate biojäätmete probleemi, kuna hetkel sellega ei tegeleta jätkusuutlikul viisil.

Toidupank suudab aastas 3000 tonnist söömiskõlblikust toidust päästa ainult umbes poole ning ülejäänud biojäätmete saatus on üldiselt kas põletamine või ladestamine prügimäel. 

Töö käigus otsisin viise kuidas saaks neid jäätmeid ringmajanduslikult ära kasutada ning leidsin, et vaglafarmi rajamine oleks tõhus lahendus. 

Vaglafarm on koht, kus musta sõdurkärbse vaglasid toidetakse biojäätmetega ning seejärel neid korjatakse ja eraldatakse väärtuslikud saadused milleks on: proteiin, õli, vedel ja tahke kompost. Vaglafarmi saadusi on võimalik mitmel viisil tõhusalt ära kasutada. 

Proteiin → Toit kariloomadele, kalafarmidele, koduloomadele

Õli → Kõrgkvaliteetne biokütus

Kompost → Väetis

Vaglafarmi eeliseks kompostimise ees, on jäätmete kõrgem väärtustamine. Samuti naasevad farmi saadused protsessi lõpus tarbimistsükli algusesse ning saavad uue elu.

Vaglafarmi tootmisahel koosneb viiest etapisti: 

1. Biojääteme töötlemine
2. Vaglade toitmine
3. Putukate koloonia vagalde juurdetootmiseks
4. Vaglade järmise elustaadiumi ehk nukueelsete töötlemine, ainete eraldamine
5. Pakkimine

Enda töös kirjeldan kuidas toimib vaglafarmi tootmisahel ning parendan eelnevate uurimistöödele tuginedes protsessi modulaarsust ja sujuvust.