Jelena Bõtškova

• Dementsus. Lagunemine
• Juhendaja: Jaan Toomik
• õli lõuendil, heli: korduv vanaisa lugu
• erinevad mõõdud

Kuidas kirjeldada dementsust? Minu kui kõrvaltvaataja jaoks tähendab see lõhestunud isiksust, kellest mingi osa on jäädavalt kadunud, mistõttu inimene ei saa enam kunagi tagasi selliseks nagu oli varem. Samas avaldub temas ühe rohkem lapselikke jooni: naiivsus, solvumine, kangekaelsus. Ta võib isegi tajuda ennast taas lapsena.

Dementne inimene ei mäleta, mis toimus eile, kuid lapsepõlves juhtunut mäletab suurepäraselt ning võib sellest rääkida ikka ja jälle. Ta võib näha enda ümber juba surnud lähedasi ning unustada tavaliste esemete nimesid. Kuid seejuures tundub talle, et temaga on kõik korras ja hoopis ülejäänud maailmaga on midagi valesti. Järk-järgult muutub maailm dementse jaoks üha arusaamatumaks ja abstraktsemaks; sõnad ja näod tema ümber üha võõramaks.