Lilian Männikust

• "Global village - The path of a climate disaster"
• Juhendaja: Tüüne-Kristin Vaikla, Kaja Pae, Jaan Tiidemann

Milline on elu aastal 2100? Veel täna on see ennustamatu, kuid iga vale samm
muudab kujutust hirmuäratavamaks. Kliima muutub ja massilise väljasuremise
peatamiseks peame ka meie muutuma. Eelduste kohaselt on 2050. aastani
tulevik määratud, kuid kõik mis sellele järgneb sõltub tänastest sammudest.

Prognooside kohaselt on 2100. aastaks maapinnalähedase kihi keskmine
temperatuur vähemalt 1,5°C soojem kui praegu. See tähendab, et mereveetase
on tõusnud ~2 meetrit, kõrbestumine ulatub Kesk-Euroopani ning kliimast
tulenevad inimränded on sagenenud. Mis omakorda tähendab, et kui nii suur
hulk inimesi rändab ja seda peamiselt põhjapoolkera suunas, sagenevad ka
konfliktid ja tekib elupinna puudus. Sagedate rännete tõttu saab olema palju
asüülitaotlejaid, kellel taotlusprotsessi kestel ei ole kusagil olla.

Asüülitaotlusprotsess võtab aega keskmiselt kuus kuud, kuid võib venida ka
aastate pikkuseks. See periood on kurnav ning inimese peamiseks tegevuseks
vaid ootamine. Elamisloa puudumise tõttu ei ole põgenikel võimalik töötada,
kuid mitmetes laagrites on näiteks joogivesi tasuline – ehk praegune süsteemi
puudumine soosib uute konfliktide teket. Keskkonnapõgenike arv üha suureneb,
millest tulenevalt püüab antud töö pakkuda leevendust korraldamata laagrite
kuhjumisele, samaaegselt taaskasutades aeguvaid vorme.

Loomaks ülemaailmselt toimivat põgenikelaagrite süsteemi, sobib nende
kestadeks juba olemasolev laia katvusega naftaplatvormide võrgustik.
Ühendades globaalse probleemi allika – naftaplatvormi – ning selle all ühe
jõuetuima kannataja – kliimapõgenikud –, moodustub kontrast, mis võtab kokku
kogu kliimasoojenemise – samaaegne põud ja uputus.

Naftaplatvorme on kokku umbes 1470, mis omakorda jagunevad
funktsioonipõhiselt nagu majutus, puurplatvorm jne. Lisaks kujule, funktsioonile
ja muudele omadustele saab neid käsitleda laias laastus kahes grupis –
ujuvad ja fikseeritud jalaga.

Naftaplatvormide eluiga on umbes 20 aastat, misjärel tuleb need demonteerida
ja merepõhi taastada rendieelsesse seisukorda, kuid analüüside kohaselt on
demonteerimine keskkonnale vaenulikum, kui platvormide hülgamine.
Kui ujuvate tööaja lõppedes need metallikäitluspunkti pukseeritakse, siis
fikseeritud jalaga platvormid tuleb lahti õhkida, mis omakorda hävitab selle
jala külge tekkinud elustiku. Sellest tulenevalt on antud projekti käsitluses just
fikseeritud jalaga vorm.

Globaalne küla on nii-öelda lõpetamata mini-linnak, kuhu 2100. aastal koonduvad
kliimapõgenikud asüülitaotlusprotsessi ajaks. See on keskkond, mis püüab olla
võimalikult paljudele meele järele, kohanduv ja koos või ise toimiv. Ruumil on
võime meid defineerida – nii peab seda tegema ka platvormi mini-linnak, suunates
kasutajat liikuma, ning ennast ja teisi toetama.

Vähendamaks asüülitaotlejate ootamise tunnet, töötab tehissaar kollektiivina,
kus elanik ei oota kolm tundi toidu järjekorras, vaid püüab ja valmistab selle
ise. Segunenuna vabatahtlikega toimub jooksev integreerumine, edasiseks
eluks suunamine ja õpetamine, kuid aeg möödub kiirelt, tegeledes iseenda
ülalpidamisega. Kui ametlikult taotlusprotsessi käigus ei ole isikutel lubatud
töötada, siis hüpoteetiliselt saaks saar olla eraldi ettevõte, kellele võimaldataks
selliselt tegevusluba ning kaugtöid saaks taotlejaile suunata eeldusel, et enne
asüüli saamist vastutab töö tegemise eest ettevõte.

20.sajandi Kanada filosoofi Marshall McLuhani mõiste „Globaalne küla“ tähendas
esiti inimeste ühendamist, seejärel teadvuse pikendust ning erinevate käsitluste
läbi on tähendus ajas üha muutunud. Käesolev projekt on samuti globaalne, sest
ajendiks on globaalne probleem ning töötab tuleviku platvormi ehk tõukelauana
üle ilma koondunud inimeste – kliimapõgenike jaoks.
Vajadus lahendada ja elustada vana enne uue loomist on peamine sõnum, mida
antud töö kannab. Loodav peab olema vajalik, sest üheotstarbelised monumendid
ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud ning iga uut ehitist projekteerides tuleb
näha potentsiaalset ohuallikat.