Minni Tang

• Ehitismälestiste teisalduspraktika ja teisalduse kaalumise otsustuspuude loomine
• Juhendaja: Maris Mändel
• Kirjalik töö
• 100 lehte (53 + lisad)

Antud bakalaureusetöö vaatles teisaldamise ajalugu nii maailmas kui ka Eestis ja uuris erinevaid tehnilisi lahendusi hoonete teisaldamiseks. Teisaldamise ajalugu võib käsitleda läbi kolme erineva paradigma, mida iseloomustab suhtumine teisaldatavatesse hoonetesse. Esiteks kasutusväärtusest lähtuv teisaldamine, mida võib pidada vanimaks mõtteviisiks. Sisuliselt teisaldati hooneid siis, kui oli vaja, inim- või loodusmõjude tõttu. Teiseks ajalooliseks etapiks on 18.–20. sajandil levinud pragmaatilise teisaldamise käsitluse muutumine väärtuspõhiseks. Igal pool maailmas hakati väärtustama arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust, sellist liikumist esineb ka tänapäeval. Kolmandaks hakkas 19. sajandil levima ajalooliste hoonete teisaldamist tauniv mõtteviis ja seda hakati reguleerima õigusaktidega. Selline lähenemine on valdav ka tänapäeval. 

Ka Eestis on aja jooksul arusaamad hoonete teisaldamisest muutunud. Kuni Nõukogude perioodini teisaldati hooneid valdavalt lähtuvalt kasutusväärtusest. Nõukogude perioodil toimus aktiivne teadlikkuse tõstmine ühiskonnas taluarhitektuuri vallas tänu Vabaõhumuuseumile, st hoonete teisaldamist hakati kaaluma mõeldes ka muudele väärtustele peale kasutusväärtuse. Nõukogude perioodi lõpus ja peale Eesti taasiseseisvumist kujunes ühiskonnas välja teisaldamist mittepooldav suhtumine ja rakendati hoonete ümberpaigutamist reguleerivaid seadusakte. Nii on see ka tänapäeval. Ehitismälestiste puhul on Eestis vähe häid ja mitmeid ebaõnnestunud näiteid teisaldamisest. 

Hoone teisaldamiseks on olemas mitmeid erinevaid meetodeid. Hoonet saab tervikuna teisaldada rööbastel, rööbastaladel, metallvarrastel, ratastel, libistades objekti alusel või tõstes hoone sõiduki peale. Hoonet osade kaupa teisaldades võetakse objekt kas osaliselt või täielikult tükkideks. Viimaste meetodite puhul tuleb lahtivõetav materjal hoolikalt nummerdada ja dokumenteerida, et seda oleks hiljem võimalik uuesti kokku panna. 

Ehitismälestise teisaldamine mõjutab ja kahjustab tugevalt objekti füüsilist kehandit kui ka selle väärtuseid. Hoone väärtuste kaardistamiseks ja teisaldusmetoodika välja selgitamiseks koostasin kolm otsustamise puud. Leian, et teisaldamisotsuse puhul on peamised väärtused arhitektuur, ehitusmaterjal, kasutusotstarve, seos oma asukohaga või kombinatsiooni eelnevatest. Kui vaadelda hoone teisaldamise metoodikaid, olen peamiste valikutena käsitlenud hoone teisaldamist, kohandamist, koopia ehitamist või  hoone olemuse teisaldamist. Hoone teisaldamise olen jaotanud tervikuna teisaldamiseks, demonteeritult teisaldamiseks või objekti osaliseks teisaldamiseks. Hoone olemuse teisaldamisena käsitlen hoone füüsilise kehandi kaotamist ja säilitamist mõnel muul kujul. Veel leidsin, et teisaldamise kaalumisel tasub mõelda veel projekti maksumusele, objekti suurusele ja mahule, teisaldusvahemaale ning ekspertide saadavusele. 

Kolm väljatöötatud otsustamise puud valideerisin koos ekspertidega Tallinna Lennujaama vana terminalihoone näitel. Projekti osapooled (st intervjueeritavad) saavad edasi töötada hoone teisaldamise, koopia ehitamise ja adaptive reuse’imõtetega. Mängides läbi erinevaid stsenaariume, tuli lauale mitmeid uusi mõtteid ja ideid, mis on kindlasti edaspidiste läbirääkimiste seemneks. Valdkonna esindajad tõdesid, et Eestis on teadlikkus ja kogemus teisaldusvaldkonnas pigem halb ja  puudulik. Positiivse noodina nägid nad, et loodud otsustamise puud aitavad kaasa ametniku ja mälestise omaniku vahelisele koostööle.

Ehitismälestiste teisaldamine kui vähe kajastatud ja läbitöötatud teema, on tegelikkuses olnud koguaeg aktuaalne ja ühel või teisel perioodil ka probleemne teema. Näen, et erinevate skeemide koostamine ja lahtikirjutamine on hea alguspunkt teisaldamise keerukuse ja problemaatika lahendamisele. Samade skeemide läbitöötamine omaniku ja ametniku vahel parandab nii koostööd kui võimaldab ametnikul end selgemini ja korrektsemalt väljendada. Lisaks aitab  ehitismälestiste teisalduspraktikat Eestis kindlasti parandada ka teadlikkuse tõstmine valdkonna spetsialistide seas, mida olen loodetavasti oma bakalaurusetööga saavutanud.