Ülle Soosaar
- Kunstikultuuri teaduskond
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- BA
- SUUREMÕÕTMELISTE PABERALUSEL TRÜKISTE KONSERVEERIMINE Georg Lurichit kujutavate litograafiatehnikas plakatite näitel
- Juhendaja: Maris Allik, MA
Käesolev bakalaureusetöö põhineb praktilisel konserveerimistööl, mille eesmärk oli Viljandi muuseumis säilitatava Eesti elukutselist maadlejat Georg Lurichit kujutava plakati ettevalmistamine digiteerimiseks ning pikema säilivusaja tagamine.
Praktilise töö kirjeldust täiendab ajaloolise tausta peatükk, milles Lurichit kirjeldatakse kui mitmekülgset isiksust ning tutvustatakse tema koostööpartnerit ja sõpra Viljandi raamatukaupmeest ja kirjastajat Hans Leokest, sest täisportreelt võib leida tema raamatukogu templi. Lisaks antakse lühike ülevaade litograafiatehnikast ning Adolph Friedländeri litograafiatrükikojas selles tehnikas valminud trükistest, mille hulka kuulub ka Lurichit kujutav plakat.
Museaal jõudis konserveerimisse nii halvas seisukorras, et selle digiteerimine sellisel kujul ei olnud võimalik. Leidus arvukalt paberikahjustusi ja -kadusid, mis tugevalt kujutatut moonutasid. Põhjaliku konserveerimisega anti plakatile kasutuskoopia tegemiseks vajalik kvaliteet. Suuremõõtmelise ning tugevalt kahjustunud plakati puhul oli parimaks konserveerimislahenduseks toestamine tagaküljelt.
Teostati ka materjali uuringuid, mis hõlmasid paberi kiu seisundi ja päritolu uurimist, ligniinisisalduse ning lisaainete määramist. Uuringud kinnitasid veelkord, et tegemist on aja jooksul mitmesuguste tegurite mõjul tugevasti lagunenud paberiga, mida hoidis kohati koos vaid trükivärv. Plakat on trükitud madala kvaliteediga paberile, mille toormes võidi kasutada nii taaskasutatud kaltsupaberit kui ka puidumassi. Analüütilistest uuringutest järeldus, et paberi valmistamise protsessis on kasutatud kloori, alumiiniumi ja räni sisaldavaid aineid (klooriühendid, maarjajää, kaoliin).
Antud konserveerimistöö juures olid ettearvatult suurimaks väljakutseks plakati mõõtmed, tegemist oli paberalusel teoste tavaparameetreid silmas pidades suure objektiga. Ebatraditsioonilisi lahendusi nõudsid nii tööpindade (laud, vaakumlaud) ettevalmistamine kui ka tööprotsesside (vaakumlaual pesemine, taustamine, digiteerimine) täpne planeerimine. Osa neist vajas mitme konservaatori koostööd. Plakat sirutati sirutusalusel, sest puudus sobiva suurusega paberipress. Kahest poognast koosnev plakat jagati konserveerimise käigus kaheks ning töödeldi eraldi osadena. Suurte mõõtmetega arhiivipüsiva karbi valmistamine plakati säilitamiseks nõudis kombineerimist ja käsitsitööd.
