Anete Lomp

TEEMA KOKKUVÕTE
Põhikooli riiklikus õppekavas nimetatud ainepädevused tehnoloogia- ja kunstiõpetuse valdkonnale on üksteist toetavad ja sarnaste väljunditega (2011). Ometi selgus eeluuringus, et kahte õppeainet lõimitakse praktiliste oskuste arendamise ja tegevuste põhiselt, jättes üldpädevuste toetamise tagaplaanile. Kuidas lõimida õppeaine kunst tehnoloogiavaldkonnaga nii, et ühenduspunktiks oleks kultuuri- ja väärtuspädevus? Millised on õppeainete tehnoloogia ja kunst RÕKi-põhised ühenduspunktid ja kas ja kui palju mõjutab lõimitud õppeühiku läbimine õpilaste arusaamu õppeainete terviklikkusest? Selle uurimiseks lõin kaks lõimitud õppeühikut 5. ja 7. klassile teemal „Teadlaskunstnikud” ja “Lauamängud”.

MEETOD
Kvalitatiivses uuringus kasutan strateegiana tegevusuuringut. Kvalitatiivse uurimuse põhimõte on mõista osalejate maailmavaadet ja muutumist (Laherand, 2008). Tegevusuuringus kogusin andmeid eeluuringu, uurijapäeviku ja küsitluse abil. Tegevusuuringul on kohene praktiline rakendatavus ning uuringu läbiviija rollis olin õpetaja-uurijana (Löfström, 2011).

VALIM
Tegevusuuringu valim on 51 õpilast, Tallinnas asuva üldhariduskooli 5. ja 7. klasside rühmad. Üldhariduskoolis, kus uuring läbi viidi, on tehnoloogiaõpetuses koos nii tüdrukud kui ka poisid. Mugavusvalimi printsiibil kaasati õpilaste grupid vastavalt kättesaadavusele nii, et kunsti– ja tehnoloogiaõpetaja oleks ühele osale klassist sama ning pool klassi, kunstisuuna õpilased, käiksid kunstitundides teise õpetaja juures, kes tunde ei lõimi.

JÄRELDUSED
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kui lõimingutööriista kasutamine on lõimingut soosiv ja õpilase pädevuste kujundamist toetav. Üldpädevustele toetudes saab luua kunsti ja tehnoloogiat lõimiva õppeühiku, mille käigus arendatakse ainepädevusi ja luuakse aineteülene terviklik arusaam. Lisaks ainepõhistele tehnilistele oskustele on oluline tunnipõhiselt toetada ka üldpädevusi.