Otsi lõpetajat:

Jüri-Martin Lepp

  • Kunstikultuuri teaduskond
  • Muinsuskaitse ja konserveerimine
  • BA
  • „Koeru evangelistide meistri“ renessanss. 17. sajandi polükromisti taassünd läbi Koeru kiriku krutsifiksi ja maali „Püha õhtusöömaaeg“ tehniliste uuringute ja konserveerimise
  • Juhendaja: prof Hilkka Hiiop ja dr Pia Ehasalu
Koeru kiriku krutsifiks. Foto: P. Säre.
“Püha õhtusöömaaeg”. Foto: P. Säre.

Käesoleva töö põhiseesmärk on tuua kahe ajaloolise objekti tehniliste uuringute ja
konserveerimisprotsessi kaudu kunstiajaloo teadvusesse tagasi ammuunustatud 17. sajandi meister, kes sai endale pseudonüümi Koeru evangelistide meister Koeru kiriku krutsifiksi (Kristus ristil) ristilt avastatud nelja evangelisti maalingu järgi.

Bakalaureusetöö sai alguse uurimisprojektist “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Projekti käigus otsustati koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitseameti ja EELK Koeru kogudusega, et Koeru kiriku krutsifiksi originaalne 17. sajandi lõpust pärinev värvikiht ehk polükroomia puhastatakse seda katva valge õlivärvikihi alt välja.

Polükroomia väljapuhastamisel selgus, et skulptor Christian Ackermanni töökojast pärineva krutsifiksi risti otstes on väga kõrgetasemeliselt maalitud evangelistide figuraalmaalingud.

Maalingute väljapuhastamisprotsess. Fotod: H. Hiiop
Evangelist Markus. Foto: P. Säre.
Evangelist Matteus.Foto: P. Säre.
Evangelist Johannes. Foto: P. Säre.
Evangelist Luukas. Foto: P. Säre.

Peagi selgus uurimistöö käigus, et evangelistide maalingud on stiililiselt väga sarnased Tallinna Linnamuuseumi maalile “Püha õhtusöömaaeg”. Analüüsides krutsifiksi maalinguid ja Linnamuuseumi maali lähemalt, selguski, et mõlemad teosed on maalinud üks ja sama meister.

Kuna maal oli halvas seisukorras, siis otsustati maal konserveerida, mis hõlmas nii maali strukturaalset konserveerimist kui ka puhastamist.

Enne konserveerimist. Foto: P. Säre.
Peale konserveerimist. Foto: P. Säre.

Nagu enamus 17. sajandi meistreid, kasutas ka Koeru evangelistide meister eeskujudena graafilisi lehti ja pildipiibleid. Tõenäoliselt kasutas ta maali “Püha õhtusöömaaeg” puhul eeskujuna Christoph Weigeli 1695. aastast pärinevat pildipiiblit “Piblia Ectypa”. Samasugust kompositsiooni on veel kasutanud Jan Wandelaar, kes märkis enda 1725. aastast pärineval gravüüril ära ka originaalkompositsiooni autori Joachim von Sandrarti, kelle originaalteost aga uurimistöö käigus ei tuvastatud. Samasse pildiperekonda kuulub ka Põlva Maarja kiriku vana altariretaabel.

C. Weigeli gravüür. Foto: Pitts Theology Library Digital Image Archive.
J. Wandelaari gravüür. Foto: Rijksmuseum.
Põlva Maarja kiriku vana altariretaabel. Foto: M. Viljus – Eesti kirikute andmebaas.

Kogu protsessist on väimalik lähemalt lugeda EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna digiteegist.

https://digiteek.artun.ee/fotod/loputood/bakalaureus/event_id-612