Maris Valdmets

Kõneprobleemidega õpilaste kasvav arv Eesti üldhariduskoolides ja teisalt kunstitegevuste positiivne mõju I kooliastme õpilaste arengule on esile toonud probleemi: õpetajatele oleks tarvis täiendavaid praktilisi õppemeetodeid toetamaks õpilaste suulist eneseväljendusoskust. Probleemist tulenevalt oli magistritöö eesmärk teada saada ja kirjeldada neid kunstitegevusi, mis toetavad kõneprobleemidega õpilaste verbaalset eneseväljendusoskust. Eesmärgist lähtuvalt olid keskseteks uurimisküsimusteks:

• Millised kunstitegevused toetavad kõneprobleemidega õpilaste suulist eneseväljendusoskust?
• Kuidas need kunstitegevused toetavad kõneprobleemidega õpilaste suulist eneseväljendusoskust?

Ajendatult uurimistulemustest ja töös esitatud erinevate autorite käsitlustest, sain püstitatud küsimustele vastused tegevusuuringu käigus. Selleks kavandasin uuringus osalenud 2. klassi õpilastele 21 eriilmelist õppeühikut, kus lõimisin omavahel ainetunde ja viisin nendes läbi 30 erinevat kunstitegevust. Uurimistulemuste põhjal tõin välja, millised nendest kunstitegevustest toetasid uuringus osalenud õpilaste suulist eneseväljendusoskust.

Uuringus osalenud kõneprobleemidega õpilaste verbaalset eneseväljendusoskust toetasid need kunstitegevused, kus õpilased said rekonstrueerida varasemaid kogemusi, siduda neid uute teadmistega ning kirjeldada seda kujundite ja sümbolite abil; kujutlusvõime abil visualiseerida ning selle üle arutleda; ning kunstiteoseid vaadelda, kirjeldada ning oma seisukohti põhjendada. Kaudselt mõjutas õpilaste kõnearengut ka kunstitegevus, mis järgnes häälega lugemisele. Osaliselt aitasid õpilaste verbaalset kõnetegevust arendada ka need tegevused, mis olid seotud mänguliste elementidega. Kunstitegevused aitasid õpilastel paremini täislausetega jutustada, kirjeldada, arutleda, ning küsimustele vastates tuua välja oma tervikmõte. Tänu sellele täienes õpilaste sõnavara ning oskus muuta oma jutt huvitavamaks.

Magistritöö toob välja palju eriilmelisi kombineeritud kõne- ja kunstitegevusi, millega saab toetada I kooliastme kõneprobleemidega õpilaste suulist eneseväljendusoskust ning neid näiteid on võimalik rakendada üldhariduskoolide õpetajatel.