Otsi lõpetajat:

Department: Muinsuskaitse ja konserveerimine (BA)

Kateriin Ambrozevits

Ajaloolise hoone puhastamisel olmemustusest või viimistlusest tuleb valida meetod, mis ei kahjusta säilitusväärtusega materjali. Selleks peab ennekõike aru saama, mis omadused on puhastataval pinnal ja eemaldada soovitaval ainel (haprus, niiskusimavus, kihtide nakke tugevus, keemiline stabiilsus jm). Vahel on selle kõige tuvastamiseks vaja teha analüüse ja uuringuid. Seejärel saab valida sobivaima meetodi – suruõhk, vesi, mehaaniline …

Anett Anton

Industrialiseerimine tõi maailmas ja Eestis uue ajajärgu, mis muutis inimeste senist elukorraldust silmapaistvalt. Eestisse jõudis uus ajajärk 1870. aastatel koos Balti raudtee valmimisega, mis ühendas Eesti Peterburiga. Kaubavahetuse tihenemine kogu tsaaririigi ulatuses tõstis nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele, mis tõstis rahva elatustaset ja tekitas omakorda nõudluse tarbekaupade, materjalide ja masinate järele, et hõlbustada tootmist …

Minni Tang

Antud bakalaureusetöö vaatles teisaldamise ajalugu nii maailmas kui ka Eestis ja uuris erinevaid tehnilisi lahendusi hoonete teisaldamiseks. Teisaldamise ajalugu võib käsitleda läbi kolme erineva paradigma, mida iseloomustab suhtumine teisaldatavatesse hoonetesse. Esiteks kasutusväärtusest lähtuv teisaldamine, mida võib pidada vanimaks mõtteviisiks. Sisuliselt teisaldati hooneid siis, kui oli vaja, inim- või loodusmõjude tõttu. Teiseks ajalooliseks etapiks on 18.–20. …

Käthi Niman

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida laserpuhastuse meetodi rakendamist seinamaalingute puhastamisel. Uuringuid teostati 3 mudelil ning Eesti Kunstiakadeemia D korpuse otsatrepikoja seinal. Lisaks veel rakendati meetodi paekivi, poleeritud marmori ja metalli pinnal. Tööd saab lugeda Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna digiteegist: https://muinas.artun.ee/fotod/loputood/bakalaureus/event_id-613

Relika Kala

Ambrotüüp kujutab endast märgkolloodiummenetluse teel saadud nõrgalt alasäritatud negatiivkujutist klaaspõhimikul, mis näib positiivina, kui see asetada tumedale taustale.Ambrotüüpide lahutamatuks osaks on nende vormistus, mille eesmärgiks on kaitsta klaaspõhimikku ja sellel olevat kujutist ning muuta ka foto 19. sajandi esteetilistele ootustele vastavaks. Kaks levinuimat vormistamise viisi olid angloameerika ja euroopapärane vormistus, mis võeti üle varasematelt dagerrotüüpidelt. …

Ülle Soosaar

Käesolev bakalaureusetöö põhineb praktilisel konserveerimistööl, mille eesmärk oli Viljandi muuseumis säilitatava Eesti elukutselist maadlejat Georg Lurichit kujutava plakati ettevalmistamine digiteerimiseks ning pikema säilivusaja tagamine. Praktilise töö kirjeldust täiendab ajaloolise tausta peatükk, milles Lurichit kirjeldatakse kui mitmekülgset isiksust ning tutvustatakse tema koostööpartnerit ja sõpra Viljandi raamatukaupmeest ja kirjastajat Hans Leokest, sest täisportreelt võib leida tema raamatukogu …

Eleri Paatsi

Taksidermia ning topiste konserveerimine ei ole Eestis tänasel päeval laialdaselt levinud. Ometi sisaldavad loodusmuuseumite kogud eripäraseid topiseid, mis on juba aastakümneid tagasi loodud. Ilmekaks näiteks on Eesti loodusmuuseumi kalakogu topised, mis ei jäta külmaks ühtegi vaatajat. Tulenevalt kahjustustest teostati konserveerimistööd. Topistel olevad kahjustused olid suure varieeruvusega, võimaldades konservaatoril kasutada töövõtteid nii naha-, paberi-, köite- kui …

Jaspar Jõhvik

Kiirfotograafia jõudis Eestisse alates 20. sajandist ning kujunes eestlaste hulgas väga populaarseks. Eripära seisnes selles, et tellija sai foto kohe kätte ning selleks ei kulunud rohkem kui viis minutit. Kaamerakasti sisse oli ehitatud minifotolabor. Ilmutusprotsess käis kohapeal, ilma vahepesuta: ilmutamine ja kinnistamine toimus väikestes vannides, mis asusid kaamerakasti sees. Kiirpiltnike võis selliste aparaatidega leida pea …

Jüri-Martin Lepp

Käesoleva töö põhiseesmärk on tuua kahe ajaloolise objekti tehniliste uuringute jakonserveerimisprotsessi kaudu kunstiajaloo teadvusesse tagasi ammuunustatud 17. sajandi meister, kes sai endale pseudonüümi Koeru evangelistide meister Koeru kiriku krutsifiksi (Kristus ristil) ristilt avastatud nelja evangelisti maalingu järgi. Bakalaureusetöö sai alguse uurimisprojektist “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Projekti käigus otsustati koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitseameti …